Kõige üldisemalt võttes on kaks põhjust:
- SISUD! Nojah, noh, neid peab ju alati sahtlipõhjast otsima! Ja kuna mu mähkmesahtel on pilgeni täis, siis sealt millegi leidmine on paras kunsttükk. Lisaks peab veel arvestama mähkme laiusega ja pikkusega ja vajaliku imavusega. Kas piisab ühest sisust või peab teise veel lisama? Ja kuna enamus taskukaid on OS, siis vaja veel suurusetrukke sättida ja siis ei taha pikemad sisud hästi sobida. Oeh! Tüütu!
- Poiss on hakanud nüüd ennast keerutama (päriselt kõhule veel ei keera kuid enamuse ajast on külje peal ja muudkui üritab), mis tähendab, et ta on külje peal lisaks magamisele ka ärkveloleku aja - taskumähkmete kõige suurem miinus on see, et külgedel ei ole ju imavust! Seega tuleb tihti lekkimist ette. Ööseks pole mõtet alla pannagi...
Taskumähkmetega on ka kõige rohkem lekkimisi kui poissi pikemalt süles hoida või kui ta turvahällis on. Tegu on sellisel juhul survest põhjustatud lekkimisega (eriti probleemiks mikrokiud sisude puhul). Pooltel kordadel olen muidugi ise süüdi. Kuna mulle ei meeldi suur pepu ja kodus vahetan mähkmeid väga tihti, siis külla minekul ei arvesta, et poiss pikemalt ühe mähkmega on - ehk siis kasutan ikkagi vaid ühte sisu, kuigi oleks vaja kahte.
Kas pean veel põhjendama? Tegelikult on kõiges süüdi mu tähtkuju. Kaaludena pean ju kõike 9 korda enne kaaluma ja kui valik on suur, siis on pea puhta sassis. Seepärast valin kiirustades alati AIO :D
Kõik siin kirjapandu on täiesti subjektiivne ja põhineb minu hetkekogemusele. Nädala pärast arvan võibolla juba hoopis teisiti... See ongi riidest mähkmete puhul põnev - kunagi ei hakka igav :)
PS: Postitusele piltide ja linkide lisamine võtab nii palju aega, et pole olnud mahti asjalikumalt kirjutada. Üritan ikka aega leida! Luban!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar