Mähkmelaenutuse alustuseks tegin intervjuu Ingridiga, kes kirjutab riidest mähkmetest blogi. Tema kogemusest lugemine ja tema nõuanded andsid mulle lõpuks julguse mähkmelaenutusega reaalselt alustada. Ingrid elab perega Dubais, Abu Dhabis.
Kuidas ja millal sai Sinust mähkmepesija?
Kahjuks või õnneks on see tee ühekordsetest pestavateni olnud pikk. Esimese lapse ajal oli mu nägemus sellest maailmast täpselt selline, kuidas mu ema oma 80date elu noore lapsevanemana kirjeldas - ehk et ikka need marlide kõrged hunnikud mähkimislaua ümber, mida siis pidi keetma ja triikima oma uneajast. 14 aastat tagasi oli ka meie kodus Pampersi pakid, tihedad külalised pepupunetused. Aga positiivne noot oli selle juures ka, laps sai potile õige varakult - aastaselt tema enam päeviti mähkmeid ei kandnud ja öiste vajadus kadus ka ruttu. Teise võsu saabumisel olin ma juba valmis riidemähkmeid proovima, rohelisest mõtteviisist just nakatanuna, aga selleks hetkeks polnud veel maailmaturul väga suurt pakkumist - see oli veel ökokauplejate kitsa pärusmaa teema ja mähkmed kõik eeskujulikult naturaalvalged. Õmblesin ise ja kasutasin marlisid ning villapükse, uned, ööd ja väljaskäimised aga ajasime ökosõbralike ühekordsetega läbi, sest päris 100% kindlalt pidavat versiooni ma tol hetkel ei suutnud leiutada ega leida (väikese Itaalia linnakese võlud - maailm jõuab sinna hiljem). Kolmanda saabumiseks oli mul juba plaan ja uuest plahvatuslikult kasvanud mähkmemaailmast väga hea ülevaade, nii et kohe kui ennast hästi tundsin ja beebil kintsud töntsakaks läksid, hakkasin uue õhinaga pihta. Minupoolset lõppu ei paista, laps ise on aga mähkmevabaks saamas.
Kuidas on kohaliku riidest mähkmete turuga?
Kohalikel ei ole vanu mähkmistraditsioone ning ühekordne mähe on esmane valik valdaval enamusel. Küll aga on viimase paari aasta jooksul tulnud juurde palju noori peresid UKst ja USist, kes on endaga riidemähkimise oskused ja tarbed kaasa toonud ja käputäiest paar aastat tagasi on saanud mitmesajapealine aktiivne vägi (FB andmetel). Meil on Dubais üks ise riidemähkiv naine, kes avas online poe ja ma olen sealt Ameerika tootjate asju saanud proovida (nt Blueberry ja BumGenius jms), aga ka UKst (Totsbots). Enamik minu kogust on tellitud kas UKst otse või siis ostes Eestist ja ka siinselt järelturult, mis on küll nooruke, aga päris hästi toimiv - aasta tagasi avati FBs esimene selleteemaline kohalik foorum ja sellest ajast on tekkinud ka korralik järelturg. Lähikandist ma toodangut ei tea, et oleks. Siin on riidemähkimine väga lapsekingades. Kohalik traditsioon ei näinud lapse mähkimist üldse ette - tited vedelesid hällides kitse või lambanahal, tagumiku alune hälliosa katmata liiva täis - kui midagi sinna tuli, siis võeti märgunud liiv ära ja pandi puhast asemele. Kui oli vaja kaamliga kuhugi kaugele kolistada ja last ei saanud parasjagu hällis hoida (noh nt oli rinna otsas, sest tegelikult rippus häll ka vabalt küüru küljes, sest ema pidi kaamlit juhtima), siis supsati lapse taguots nahast kotti, mille põhjas jällegi liiv ja peal katkutud kitse- või lambavilla või ka palmikiudu ja puhastati peatuspaikades. Vill kuivama ja uus liiv sisse. Lapsed õpetati ka väga varakult kakama ettenähtud ajal - ehk siis EC [elimination communication] kõrbe moodi. Kunagi käidi asjal vaid kaks korda päevas - vahetult enne ja pärast päiksetõusu kui nähtavus väga kehv - naised kõik ühele poole ja mehed teisele poole ja tited õppisid ka ruttu kakamisega ootama. Mul pole kahjuks olnud võimalik kohtuda ühegi beduiiniga, kes oskaks veel meenutada, kuidas see päris täpselt käis, minu teadmised tulevad koduloomuuseumist ja paarist fotoallkirjast raamatutes.
Kust tuli idee teha mähkmelaenutus?
Osalen aktiivselt Itaalia suurimas riidemähkijate foorumis, kus liikmeid on tuhandetes, ning sealt tuli ka idee, sest saapariigis on juba mitmeid aastaid aktiivselt tegelenud mittetulundusühing, kes koondab oma mütsi alla kõik riidemähkimisega tegelevad lapsevanemad, teeb koostööd ning tutvustusüritusi kohalike omavalitsustega ning koordineerib ja annab kõlapinda ka mähkmelaenutustele (mis on osaliselt nende endi rajatud, aga suuremas osas ka vabatahtlike emade/isade missiooniks saanud).
Kirjelda kuidas Su mähkmelaenutus "töötab".
Saan peale esimest e-maili kontakti vanematega kokku (juba esimeses kirjas palun neil lugeda linkidelt avanevad artiklid läbi, et kohtumine ei veniks liiga pikaks). Kuna mähkmelaenutusse tulevad inimesed on juba enam vähem otsustanud, et neist võiks riidemähkijad saada, siis ei ole nö tühikäike mul veel ette tulnud. Soovitakse selgust saada, sest ainult lugedes võib kogu ampluaa jääda väga ähmaseks. Pooletunnise jutuajamisega käime üle kõik mähkmelaenutuses olevad mähkmete liigid, peatun põgusalt mähkmehooldusel ning näitan mängukaru peal ette ka, kuidas mähe õigesti ja korralikult jalga panna. Laenutajad saavad garantiiraha (selle saab 100% tagasi) alusel kaheks nädalaks koju maksimaalselt 10 erinevat mähet - piisav varu, et proovida kas poole päeva või ühe päeva kaupa riidemähkimist ning ka seda, millised oma pere stiiliga kokku sobivad. Lisaks annan kaasa pesemisjuhendid ning mähkmelaenutuse reeglid, millega laenutaja peab nõus olema ja neist ka kinni pidama.
Millised positiivsed ja millised on negatiivsed kogemused siiamaani (mähkmelaenutusega seoses)?
Negatiivseid õnneks pole veel olnud. Nagu mainisin, siis minuni jõudvad vanemad on väga motiveeritud ja sellega seoses ka vastutustundlikud ning hakkajad, aga mu mähkmelanutus on ka alles pooleaastane. Positiivne on muidugi see, et kõigist laenutajatest on saanud kas 100% või osaliselt riidemähkijad.
Mida soovitad emale, kes alles mõtleb riidest mähkmeid kasutama hakata?
Tasa ja targu. Kardinaalsed muutused ei ole mõistlikud, võimalus, et riidemähkmetest saab kõrini juba enne, kui oled alustanud on väga suur, kui suurt tükki haukama lähed. Mähi alguses ainult üks unevahe pestavatega, siis pool päeva, siis terve kodune päev ja nii edasi. Kui ostad riidemähkmeid, osta mitmes jaos ja väga erinevaid (järelturg on suurepärane, et aru saada, millised mähkmed sobivad lapsele paremini). Alusta riidemähkmist, kui tunned, et elurütm on paigas - olgu see siis paari päeva, nädala või kuu pärast uue ilmakodaniku saabumist. Ka teisel eluaastal riidemähkimisega alustamine ei ole midagi negatiivset vaid võib lapse potile aitamisel olla väga suur abimees.
Millised on Sinu kõige-kõige lemmikumad riidest mähkmed (vastsündinule, suuremale lapsele, ööseks, reisil/kodust väljas... )?
Arrrmmmastan marlisid - aga see tunne on ajaga tekkinud. Päris alguses tundus marlitamine jändamine - ja eks ta oligi, sest vastsündinule peaks neid ikka kuidagi jalga voltima, aga kui laps hakkas liikuma ning piisas nende lihtsalt nelinurkseks voltimisest, siis tulid nad jõuliselt mähkmeparki aktiivsesse kasutamisesse. Öösiti kasutan nö vormiõmmeldud bambusmähkmeid (ehk fitted) - aga meeldivad selleks ka ImseVimse AIOd - need on megaimavad. Meil on küll nüüd viimased nädalad päevaste mähkmeteta, sest laps küsib õnnetusteta potile juba mitu kuud (autosõitudeks on veel igaks juhuks mähkmed jalas), aga siiani meeldivad väljas käimiseks AIOd ja AI2d - eriti nö Slim versioonid nagu BumGenius ja Pop-in. Kodus olen aga vääramatult marlide (lihtsalt 8ks voldituna) ja mähkmekatete usku. Reisil 100% marlid - saab käsitsi puhtaks, kuivavad kiiresti ning ka ilma tsentrifuugita, nendega ei ole mitmeid probleeme, mis paksemate mähkmetega tavalised on - peale mähkmekate ja käi kasvõi terve maailm läbi :D.
Suur, suur aitäh Ingridile!!!
